Viies teema – õppematerjalide autoriõigus

Link ülesandele https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/04/04/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-5/

Järgnevaks kursuse teemaks on õppematerjalide autoriõigused. Autoriõiguste teema  on suhteliselt keeruline nii õppematerjalide koosatajatele kui ka kasutajatele.  Õpetajana kasutan erinevaid õppematerjale igapäevaselt ning seega tuleb olla kursis ka antud teemaga, kuid paraku alati siiski ei pööra piisavalt tähelepanu vabalt kättesaadavatele õppematerjalide autoriõigustele. Autoriõiguse seadustega olen ka eelneval palju tutvunud, kuid jätkuvalt tuleb sellel teemal ennast arendada ning seaduste muudatustega kursisi olla.  Tutvudes ülesande lugemismaterjalidega sai taas üle vaadatud autoriõiguse seaduse ning muud olulised punktid selles valdkonnas. Järgnevalt kirjeldan üldiselt õppematerjalide autoriõigustega seonduvat ning toon välja enim üldhariduskoolides  kasutatavad  õppematerjalide kogud, mis on loodud Creative Commons litsentsi alusel.

Autoriõigust reguleerib Eestis “Autoriõiguse seadus” https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005 Õppematerjalide väljaandmise juures kasutatakse Creative Commons litsentsi.http://creativecommons.org.

Õppematerjalide autori õigusi reguleerib Autoriõiguse seaduse § 19  “Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel”. Hariduslikku ja teaduslikku eesmärgipärast õppematerjalide kasutamist tundides on antud seaduse juures keeruline määratleda, kuna internetis kasutatava materjali juures on raske kindlaks määrata, kas antud materjali kasutatakse õppe eesmärgil. Avatud sisulitsentsidest kõige tuntumaks on Creative Commons litsentsid. Creative Commons litsentsiga kaasneb jagamis õigus, mis annab loa seda teost kopeerida ja levitada. Creative Commons litsentside kasutamine on laienenud viimase 10ne aasta jooksul üle maailma, samuti ka Eestis. (Põldoja, 2016).

Enim kasutatav õppematerjalide keskkond üldhariduskoolides, mis on loodud Creative Commons litsentsi alusel on Koolielu portaal http://koolielu.ee/.

Alloleva pildi alt paremast nurgast on näha  Koolielu portaali lisatud õppematerjal, mis on loodud Creative Commons litsentsi alusel.

ekraanipilt 1

Tuntumatest ja enim kasutatavatest esitluse  keskkondade võiks välja tuua  SlideShare http://www.slideshare.net/

Väga teadaoleva https://www.wikipedia.org Vikipeedia entsüklopeedia, mis kasutab Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi.

Pilt 2

Samuti tooksin veel näitena YouTube õppevideo, kus on näha litsentis kasutus http://my.brainshark.com/HAPNIK-JA-HK… – Hapnik ja õhk

Kategoori-  Haridus  Litsents -Standardne YouTube’i litsents.

Pildikeskkondadest kust õppematerjalideks vajalikke fotosid leida, tutvusin õppematerjalides  oleva Flickr keskkonnaga.

Nimetu

Flickr on keskkond, kus on üle 218 miljoni Creative Commons litsentsiga foto, mida saab litsentsitüübi järgi otsida aadressil http://www.flickr.com/creativecommons/. (Põldoja, 2016)

 

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H (2016) https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Autoriõiguse seadus (2012). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

Youtube (2015) http://my.brainshark.com/HAPNIK-JA-HK..

Creative Commons (2012) http://creativecommons.org

Koolielu portaal (2015) http://koolielu.ee/.

 

 

 

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Neljandas ülesandes tutvusime erinevate rakendustega, mis võimaldavad nutiseadmetel õppematerjale luua.

Link ülesandele https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

Enim tuntumatest E-õpikute, kursuste ja e-raamatute koostamise vahenditest oli õppematerjalides välja toodud: iBooks AuthoriTunes U , Sigil ning klassiruumi rakendustes NearpodZaptionEducreations, Socrative, Kahoot!, Plickers (H.Põldoja 2016). Tutvustamiseks valisin Nearpode keskkonna, sest Educreations, Socrative, Kahoot!, Plickers olid minu jaoks juba tuttavamad keskkonnad ning soovisin tutvuda mingi uue keskkonnaga.

Nearpod on keskkond, kus on võimalik luua interaktiivsete ülesannetega esitlust. Oma slaidiesitlust saab jagada nutiseadmes ning esitlusse kaasata õpilasi, lisades sinna ülesandeid õpilastele. Vajalik on konto loomine. Tasuta konto on piiratud, kuni 30 õpilast ja 50 MB andmemaht

N Pilt1

 

Keskkonnaga saab ühineda nii arvutis, kui nutiseadmes. Oluline on hea wifi ühendus.

Esitlus on vaja luua arvutis – New Presentatio.

Keskkonnas saab slaidide vahele lisada küsimusi, joonistada, teha küsitlust.Kui esitlus on valmis loodud, lähen oma esitluse peale, sealt teen valiku Live Session, siis tuleb ekraanile kood, mille õpilased sisestavad. Õpilased ühinevad mänguga- join session (arvutivaade), sisestavad õpetaja poolt antud PIN koodi, seejärel sisestab õpilane oma nime

N Pilt2

Kui õpilased on ühinenud siis õpetaja hakkab slaide “jagama”. Seinal näeb kes on vastanud, kuidas on vastanud, kes ei ole veel vastanud, saab õpilaste vastust teistega igaühe nutiseadmes jagada – Share. Õpetaja poolt loodud esitlusi saab anda ka kodutööks, mis tähendab, et õpilased saavad läbida neid iseseisvalt.

Kokkuvõteks võib öelda, et taas üks suurepärane keskkond, mis võimaldab õppetöö läbiviimist huvitavamaks muuta.

 

Kasutatud kirjandus:

Nearpod  http://www.nearpod.com/index2.php

Põldoja, H (2016) Õppematerjalide koostamine nutiseadmele https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

Link ülesandele https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/08/kolmas-teema-veeb-2-0-vahendid-oppematerjalide-koostamiseks/

Kolmandaks teemaks oli Veeb 2.0 vahendite kasutamisest õppematerjalide koostamiseks.

Ülesande lugemismaterjal Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks  annab ülevaate õppetöös enim kasutatavatest rakendustest- Veeb 2.0 sisuhaldusvahendid, vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks ning õppematerjalide loomiseks kasutatavad keskkonnad.

Esmalt tutvusin Veeb 2.0 mõistega. Kuigi kuuldavasti Veeb 2.0 rakendusi õppematerjalide koostamisel õpetajad aktiivselt kasutavad, puudus täpsem arusaam Veeb 2.0 olemusest.

Veeb 2.0 mõiste on leidnud laiemat kasutus  alates 2004 aastast. Veeb 2.0 rakenduste peamine rõhk on suunatud kasutajakogemusele ja kogukonna loomisele. Rakenduste peamine roll on kasutajate poolt sisu loomisel. (H, Põldoja 2016)

Veeb 2.0 sisuhaldusvahendites, mida jagatakse ajaveebi- ja vikiplatvormideks lihtsamateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks kasutan enim teadaolevaid ajaveebiplatvorme WordPress ning Blogger. WordPressi hetkel siis haridustehnoloogia magistriõpingutes ning Bloggeri ajaveebiplatvormi alates 2012 aastast kooli raamatukogu- õpikeskkuse blogi pidamiseks. Kooli huviringide  ja klasside blogid on enamasti loodud loodud Blogger keskkonnas.

Õppematerjalides Weebly tutvustuses, mida  Eesti õpetajad palju kasutavad õppematerjalide loomiseks, leidsin mitmeid tuttavaid oma kooli õpetajate veebilehti.

Kogumik on koostatud siis Pärnu Vanalinna õpetajate ühistööna ning sisaldab LearningApps õppemängude kogumikke Abimaterjal läbivate teemade käsitlemisel põhikooli õppekavas

Samuti õpetaja Mare Hallopi koostatud  Interaktiivne töövihik V klassile 5. klassi eesti keele õpetajana kasutan antud ülesannete kogumikku õppetöös aktiivselt.

Siinkohal lisaksin veel tutvustamiseks mõne suurepärase näite Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate poolt Weebly keskkonnas loodud õppematerjalidest.

Järgnevalt link teiste õpetajate ainete õppematerjalidele http://eletunnid.weebly.com/vaata-ka-teisi-aineid.html

Veeb 2.0 vahendid interaktiivse meediasisu loomiseks pakutavatest teenustest olen kasutanud kooli ajalugu tutvustava video loomiseks YouTube

Õppematerjalide koostamiseks mõeldud keskkondadest eelistan kasutada Õpiveeb keskkonda, mida tutvustasin esimese ülesande postituses. Link postitusele https://angelawordp.wordpress.com/2016/02/14/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid/

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H (2016) Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/

 

 

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Ülesande link https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/22/teine-teema-sisupakettide-koostamise-vahendid/

Teise ülesande käigus tutvusin sisupakettide koostamise vahenditega. Kuna varasem kogemus sisupakettide kasutamisel õpihaldussüsteemides puudus, siis  ülesanne ei osutunud  just lihtsaks ning eelnevalt pidin tutvuma põhjalikult õppematerjalidega.

SCORM sisupakettide eksportimist võimaldavaks vahendiks valisin Xerte.

Eelnevalt sai tehtud ülevaade SCORM sisupaketis, mis tähendab siis ZIP faili, kuhu on koondatud kõik õpiobjektis kasutatavad komponenedid.

Kuna puudus endal loodud õppematerjalide sisu, siis sisupaketi koostamisel kasutasin Koolielu Creative Commons Attribution litsentsi alusel õppematerjale.

Õppematerjalidest sisupaketi koostamiseks kasutasin II kooliastme loodusõpetuse materjale- LearningApps, test, õppeülesanded, pildid, õpevideo ning esitluste materjal.

Xerte programmi kasutusest ning selle pakutavatest võimalustest sain ülevaate õppematerjalide alla olevast  demo materjalist

 

Xertes koostatud sisupaketi eksportimiseks Moodlesse vaatasin  mitmeid kordi järgnevat videojuhist, kuid vaatamata selle jäi ülesanne Moodlesse õigeaegselt lisamata. Tavalise failina oma tööd lisada ei õnnestunud, samuti ei õnnestunud ka leida kohta kust ZIP fail lisada. Nüüdseks on töö Moodlesse üles laetud ja seega ka postitus töö kohta.

 

Link tööle http://www.hanspoldoja.net/moodle/mod/forum/discuss.php?d=3

 

Kasutatud kirjandus

Põldoja, H  (2016). Sisupakettide koostamise vahendid https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sisupakettide-koostamise-vahendid/

Xerte Online Toolkits http://www.nottingham.ac.uk/toolkits/play_560

Koolielu http://koolielu.ee/waramu/index

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

https://oppematerjalid.wordpress.com/

“Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks” (Põldoja, 2015).  Digitaalsete õppematerjalide levitamiseks on arendatud eri platvormid, et õppematerjal oleks võimalik eristada tavalistest veebilehtedest.

Õpiobjekti mõistega tutvudes selgus, et sellega kaasnevad paraleelselt  veel mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpinutes olen eelnevalt  kasutanud Tartu Ülikooli repositooriumi http://dspace.utlib.ee   Repositooriumitarkvaral põhinev  DSpace sisaldab suurel hulgal Tartu Ülikooli õppejõudude poolt loodud õpiobjekte ja õppematerjale. Samuti olen kasutanud  HITSA Innovatsioonikeskuse  repositooriumi (http://www.e-ope.ee/repositoorium/), mis koosneb õppematerjalidest,  mis on loodud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõudude poolt. Kõik Tartu Ülikooli  ja HITSA Innovatsioonikeskuse repositooriumis olevad  õppematerjalid on avaldatud Creative Commons litsentside alusel.

Oma töös olen kasutanud ja kasutan mitmeid digitaalsete õppematerjalide kogusid, mis sisaldavad suurel hulgal digitaalseid õppematerjale  ning mida on mugav kasutada õppematerjalide hoidmiseks kui ka levitamiseks. Olen üsna usin õppematerjalide kasutaja,  kuid ise õppematerjale veel levitanud ei ole. Eelnevalt olen kasutanud Koolielu http://koolielu.ee ning  Miksike http://www.miksike.ee

Teistele sooviksin tutvustada Õpiveebi http://www.opiveeb.ee/#about

Viimasel ajal kasutan vähem teisi e-õpikeskkondi ning eelistan igapäevatöös kaasaegset Õpiveebi. Õpiveebi on väga lihtne ja mugav kasutada. Õpiveeb töötab kõikides nutiseadmetes ja arvutites. Ülesehituselt on Õpiveeb väga loogiline ja arusaadav. Kõik õppematerjalid on kiiresti leitavad ning eriti positiivseks pean seda, et kõik minule vajalikud dokumendid, videod, esitlused jm asuvad ühes kohas. Materjalid on süstematiseeritud teemade, klasside ja õppekava järgi, mis hõlbustab otsingut.

Õpiveebis on võimalik koostada oma e-õpik või muu endale sobilik materjalide kogu, lisada faile ja linke. Materjalid saab jätta privaatseks või teha avalikuks. Samuti on   võimalik luua  teste ja harjutusi ning kasutada teiste poolt avaldatud õppematerjale. Teiste loodud avalikke materjale võib ka omale sobivalt muuta ning lisada neid oma e-õpikusse. Teste on luua lihtne ning tulemused on ka koheselt õpilastele ja õpetajale teada. Õpilastele saab teha kasutajakontod ning kõike lihtsalt jagada.

Õpetajad ei ole  veel oma õppematerjalide avaldamiseks ja levitamiseks valmis. Põhjuseks võib olla ajapuudus või ei peeta oma õppematerjale niivõrd kvaliteetseks, et neid teistega jagada.

Häid materjale oma kolleegidega jagan õpetajate listis. Õppematerjalide kogumikest jagasin viimati listi kaudu e-koolikotti, millega loengus tutvusime.

E-Koolikott

Tegemist on veebikeskkonnaga,  mis koosneb digitaalse õppevara kogumike andmetest.  E-koolikotti koondatud info on märksõnastatud õppekava alusel. Materjale ei ole vaja enam otsida erinevatest kohtadest, E-koolikott võimaldab ligipääsu digitaalsele õppevarale ühest kohast.

 

Kasutatud kirjandus:

Põldoja, H. (2015). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. http://www.slideshare.net/hanspoldoja/opiobjektid-ja-repositooriumid-57970747

Põldoja, H. (2015). Õppematerjalid ja  repositooriumid https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

E-Koolikott https://www.e-koolikott.ee

Õpiveebi http://www.opiveeb.ee/#about

Õpileping

https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/07/opilepingud-2/

Teema – Digitaalsete õppematerjalide loomise aines soovin täiendada olemasolevaid teadmisi ja saada juurde uusi  teadmisi ning oskusi digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.

Eesmärgid –  Omandada suurepärased oskused kvaliteetsete õppematerjalide koostamiseks nutiseadmele.

Strateegiad –Loengutes osalemine, õppematerjalidest õppimine, kursuse ülesannete tähtaegne esitamine, rühmatööde tegemine ning kommentaariaruteludes osalemine.
Vahendid/ressursid – Kursuse õppematerjalid, kursuslaste tööde postitused,  koostöö õppejõudude ning kursusekaaslastega.

Hindamine – Laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase