Väljundipõhise õppekava kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused, milleks on võimekus asjatundlikult, loovalt ja ettevõtlikult toimida eri valdkonnas või tegevusalal, samuti ka perekonnas, tööl ning avalikus elus. Õpilase individuaalse arengu tingimuste loomisel on oluline arvestada õppijate eakohasusega kõigi ainete õpetamisel. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014)
2014. aasta Riikliku õppekava kohaselt, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, on üheks kujundatavaks pädevuseks digipädevus. Riikliku õppekava tähenduses on digipädevus „suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes ning kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.“ (Riigi Teataja, 2014)
Digipädevus on lisatud riiklikesse õppekavadesse lähtudes „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ dokumendist, kus on üheselt määratletud digipöörde vajaduse elukestvas õppes. Ebapiisav digioskuste ja digipädevuste kujundamine on olulisemaks elukestva õppe toimimise kitsaskohaks oskuste omandamisel. Lahenduste leidmine antud valdkonnas on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega ning mõjutab mitmete eesmärkide saavutamist. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014)
Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on probleemina välja toodud erivajadustega laste ja noorte võrdsete haridusvõimaluste tagamine. Riigi kohus on tagada kõikidele inimestele võrdsed võimalused võimetekohase hariduse omandamisel. Vaatamata paranemistendentsidele on Eestis jätkuvalt kõrge koolist väljalangevus ning sageli ei jõua täiend- ja ümberõpe seda vajavate sihtgruppideni. (Eesti elukestva õppe strateegia 2020). Üldharidusprogrammis 2016-2019, mis on välja töötatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks, pööratakse tähelepanu Eesti koolisüsteemi nõrkusele märgata varakult erivajadusega last, et arvestada õpilase arenguvajadusi ja diferentseerida õppeprotsessi. (Üldharidusprogramm 2016-2019)
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ning toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja toetada edasise haridustee valikul, samuti suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. (Riigi Teataja, 2006). Eelnevalt välja toodu põhjal on magistritöö teema aktuaalne ja vajalik, sest tähtis osa pädevuste kujundamisel on omandavate oskuste hindamine. Varasemad uuringud digipädevuste hindamisest põhikooli väikeklassis puuduvad.
Töötades väikeklassis erivajadustega õpilaste õpetajana, ajendas teemat uurima isiklik huvi. Digipädevuste oskuslik hindamine aitab kaasa väikeklasside õpilasi ühe olulisema üldpädevuse kujundamisel. Digitehnoloogilised oskused tagavad õpilaste parema toimetuleku kiiresti muutuvas digiühiskonnas nii õppimises kui ka igapäevases elus. Samuti annab ka teema uurimine võimaluse panustada Tallinna ja Tartu ülikooli digipädevuste-projekti.
Käesolevas magistritöös keskendutakse väikeklasside olemusele ja digipädevuse olulisusele väikeklassis õppimisega toimetulekus. Töö lähtub uurimisprobleemist, mil määral ja kuidas peaks kohandama digipädevuste tasemetöö ülesandeid, hindamiskeskkonda ja kriteeriumeid väikeklassi õpilaste-õpetajate vajadustest lähtudes?
Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada eripärad digipädevuste hindamisel ja õpetamisel põhikooli väikeklassis ning analüüsida väikeklassis läbi viidud digipädevuste piloot-tasemetöö tulemusi.
Magistritöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimustele:
- Millised on väikeklassi eripärast tulenevad piirangud ja eritingimused digipädevuste õpetamisel ja hindamisel?
- Millised nõuded tulenevad nendest piirangutest digipädevuste tasemetöö ülesannete, hindamiskeskkonna ja -kriteeriumide muutmisele võrreldes tavaklassidega?
- Kuidas hinnata digipädevuste tasemetöö usaldusväärsust ja valiidsust väikeklassi kontekstis?
Töö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis esitatakse erialakirjanduse analüüs väikeklasside õppemetoodika, üldpädevuste õpetamise hindamise, arvutipõhise hindamise jm valdkondades. Teises peatükis tutvustatakse magistritöö metoodikat. Kolmandas peatükis tutvustatakse digipädevuste piloot-tasemetöö läbiviimist väikeklassis. Neljas peatükk keskendub digipädevuste tasemetöö kohandamisele piloodi tulemuste põhjal. Viiendas peatükis analüüsitakse tulemusi ja digipädevuste tasemetöö läbiviimist väikeklassides.
Kasutatud kirjandus:
Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Üldharidusprogramm 2016-2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_6_uldharidusprogramm_2016-2019.pdf
Riigi Teataja (2014) Põhikooli riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020
Riigi Teataja (2006). Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/12753100
Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). SELETUSKIRI „Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011 a. määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011 a. määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine“ kohta https://www.hm.ee/sites/default/files/seletuskiri_riiklike_oppekavade_muutmise_kohta2014.pdf
Haridustehnoloogia magistriõpe 